Riik ehitab aasta lõpuks ühe uue põgenike majutuskeskuse ja hiljem võib-olla veel paar, et olla valmis kuni 600 põgeniku vastuvõtmiseks. Hiljemalt detsembris saabuvad esimesed neli-viis pagulasperet ehk ligi 20 inimest, räägiti täna sotsiaalministeeriumis.
- Pagulased Austria-Ungari piiril. Foto: epa
Uue majutuskeskuse täpne asukoht saab selgeks oktoobri alguses, enne seda ei soovi ministeerium sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul ennatlikku paanikat külvata. Uus keskus seatakse korda põgenike majutamiseks juba uue aasta alguseks. „Potentsiaalseid kohti on praegu laual kolm-neli,“ täpsustas ta.
Hiljemalt detsembris saabuvad Eestisse ilmselt esimesed neli-viis pagulasperet ehk ligi 20 inimest, kelle sotsiaal- ja siseministeeriumi ametnikud tänavu sügisel Türgi, Kreeka või Itaalia põgenikelaagritest välja valivad. Nende perede puhul on Kuuse kinnitusel eesmärk saada otsus nende Eestis varjupaiga saamise kohta juba enne nende Eestimaa pinnale jõudmist.
- Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse (keskel), KOV teenuste ja toetuste juht Triin Raag (vasakul) ja tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste (paremal) tutvustasid täna sotsiaalministeeriumis riigi plaani pagulaste vastuvõtmisel. Foto: Eiko Kink
See tähendab, et siia jõudes saaksid nad asuda elama kohe neile ette valmistatud kodudesse, ilma vahepeatuseta Vao põgenikekeskuses. Kuuse ütles, et nende perede uued kodud asuvad kõige suurema tõenäosusega Tartu linnas, Tartu maakonnas või Harjumaal. Inimtühjale ja töökohtadest kiratsevale ääremaale neid ei saadeta. Neile on kohustuslik ka keeleõppes osalemine kuni A2 taseme omandamiseni. Riik toetab neid elamispaiga korrastamisel ja sisustamisel, alguses ka üüri maksmisel, hiljem vajaduspõhiselt.
Eelistus: pered, üksikvanemad, keeleoskajad
See, et Eestis rahvusvahelist kaitset ehk pagulase staatust taotlevad põgenikud saaksid Eestisse tulles kolida kohe oma tulevasse elupaika, jääb eesmärgiks ka tulevaste põgenike vastuvõtmisel, märkis Kuuse. Mis tähendab, et kõik paberid tuleks korda ajada enne nende Eestisse jõudmist. Siis saab teha neile kohe lennujaamas tervisekontrolli ja suunata uude koju. Nii pole vaja neid saata põgenike majutuskeskusse ootele, kus nad hakkavad alles varjupaika taotlema, saamata veel töötada.
Eesti eelistus põgenike seas on terviklikud perekonnad, üksikvanemad ning inglise või vene keelt oskavad põgenikud, ütles sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag. „Esimene eeldus on muidugi see, et need inimesed on ise ka nõus Eestisse jääma. Keelduda võib mõne põgeniku vastuvõtmisest siis, kui ta kujutab potentsiaalset ohtu riigi julgeolekule,“ selgitas Raag.
Pagulaste arv aina kasvab
Raag rääkis, et kui alguses oli juttu 180 põgeniku tulekust Eestisse, siis poleks vaja rajada lisamajutuskeskusi. Kuna aga 9. septembril teatas Euroopa Komisjon uueks Eestile määratud arvuks 373, on vaja uusi keskusi. Kuna pole kindel, et ka see on lõplik arv, arvestab riik võimalusega, et tuleb rajada veel paar uut majutuskeskust, kuhu mahutada kuni 600 inimest.
Kuuse rääkis, et eelmisel aastal tuli Eestisse iseseisvalt, ilma Euroopa Komisjoni suunamiseta, 145 põgenikku, tänavu ennustatakse aasta lõpuks ligi 200 omal käel saabuvat põgenikku.
„Seda on rohkem kui kõikidel eelnevatel aastatel kokku alates 1990ndatest. Sellepärast peamegi ehitama n-ö Vao 2, sest neid inimesi ei saa me suunata otse ette valmistatud elamispindadele, kuna ei tea ju nende tulekust ette,“ ütles Kuuse.
Vaos keeleõppe kohustamine mõttetu
Kuigi pagulased, kes on saanud juba Eestis tähtajalise elamisloa, peavad omandama eesti keele vähemalt A2 tasemel, ei pea ministeerium keeleõppe kohustust juba Vao keskuses mõttekaks. „Vaos on keeruline keelt õpetada, sest see on sisuliselt läbikäiguhoov, kus viibitakse vaid lühiajaliselt. Paljud sealsed varjupaigataotlejad ei tahagi jääda Eestisse,“ märkis Raag.
Kuigi Eestis napib professionaalseid araabia keele tõlke, et katta araabiakeelsete põgenike ja pagulaste vajadust, on siin Raagi sõnul üha rohkem araabia keelt oskavaid inimesi – neid, kes on araabia maades elanud või keelt lihtsalt õppinud ning neist loodetakse ka abi saada.
Elamispindade otsimine pagulastele käib ministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega. Kuigi enamik neist on Kuuse sõnul öelnud, et neil pole oma inimestelegi piisavalt sotsiaalpindu, on oma abi pakkunud näiteks paljud kogudused, kellel on kinnisvara ja elupindu.
„Elukoha leidmine võiks käia ka koostöös potentsiaalsete tööandjatega, keda KOVid samuti otsivad,“ märkis Kuuse.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.